Sildiarhiiv: TÔnu Timm

KAUPO MÄNNISTE AVALIKUSTAS YOUTUBE’IS MÕTLIKU ÕHTULAULU

MĂ€nniste PerebĂ€ndist tuntud Kaupo MĂ€nniste laadis YouTube’i kuulamiseks ĂŒles loo, mil pealkirjaks “Õhtulaul”.

“SĂŒgiskaamoses kuulamiseks ĂŒks mĂ”tlik Ă”htulaul,” kommenteeris Kaupo Facebookis.

Tegu ei ole siiski tĂ€iesti uue lauluga, sest seda saab kuulata ka MĂ€nniste PerebĂ€ndi eelmisel aastal ilmunud albumilt “Kuld”.

Viis – Kaupo MĂ€nniste; sĂ”nad – Henno KĂ€o; kitarrid – TĂ”nu Timm; produtsent – Peeter Kaljuste; video – DJESTONIA-PAPA.

Advertisements

LEGENDAARNE SUVELAUL – CURLY STRINGS “KAUGES KÜLAS” (2014)

Curly Strings aastal 2014 (Foto: Sven Tupits)

Kevade lĂ”pp ja suvi on sel aastal olnud vĂ€ga pĂ€ikesepaistelised ja soojad ning paljud eestlased olid 2. juuniks juba pruunid… aga MuusikaPlaneedi rubriigis “Legendaarne suvelaul” vĂ”tame just tĂ€na vaatluse alla ansambli Curly Strings hiti “Kauges kĂŒlas”, mille Raadio 2 kuulajad valisid 2014. aasta parimaks kodumaiseks lauluks ning mis vĂ”itis Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta parima laulu karika.  

2013. aastal loodud neljaliikmelise Curly Stringsi repertuaari kuuluva loo muusika kirjutas bĂ€ndi laulja Eeva Talsi, sĂ”nad aga luuletaja Kristiina Ehin. KĂŒlalismuusikuna teeb laulus weissenbornil kaasa ka TĂ”nu “TĂ”un” Timm.

Pala jĂ”udis Curly Stringsi SoundCloudi lehele kolmapĂ€eval, 2. aprillil 2014 ning sama kuu lĂ”pus ka ansambli mitmete auhindadega pĂ€rjatud debĂŒĂŒtalbumile “Üle ilma” (teine trĂ€kk).

“Seda, et lugu nii populaarseks saab ja rahva seas levib, ei osanud me ette nĂ€ha. Ja ikka tekitab hĂ€id tundeid, kui vĂ€iksed lapsed seda oskavad laulda ja tahavad laulda,” on öelnud Eeva Talsi, kes oli “Kauges kĂŒlas” valmides 25-aastane. “Mis puudutab loo sĂŒndi, siis kĂ”igepealt tegin meloodia, seejĂ€rel saime poistega kokku ja lĂ”ime ĂŒheskoos vormi ning salvestasime ja saatsime selle Kristiinale. SĂ”nade tegemisel andsime talle vabad kĂ€ed. Olen Kristiinaga sugulane. Minu vanaisa ja tema vanaema olid Ă”de ja vend. Tahtsin juba ammu temaga koos mĂ”ne loo luua ja on hea meel, et meil see nii hĂ€sti Ă”nnestus.”

Kristiina Ehin (kellel on muideks tĂ€na, 18. juulil sĂŒnnipĂ€ev – palju Ă”nne! 💐) on meenutanud Õhtulehele, et hakkas “Kauges kĂŒlas” sĂ”nu kirjutama oma ansamblikaaslase Kairi Leivo köögis Viljandis. “MĂ”tisklesime koos maavanaemadest ja vanaisadest ja seal sĂŒndisid ka sĂ”nad “…aga noorel neiul, neist ei piisa…”, mis ajas meid naerma.”

Hiljem jĂ€ttis Kristiina selle alguse mitu korda kĂ”rvale, kuid jĂ”udis ikka ringiga selleni taas tagasi. “”Saada pruuniks teiseks juuniks” sĂŒndis aga minu Tartu kodus ĂŒhel krĂ”bekĂŒlmal talvepĂ€eval mitu nĂ€dalat hiljem.”

Ehin rÀÀkis 2014. aastal ETV saates “Tuled akendes” Vahur Kersnale, et nii nagu tema tekstide puhul pea alati, mĂ”tles ta viimase hetkeni, et jĂ€tab ka “Kauges kĂŒlas” pigem kirjutamata: “Aga selle taga on palju valu. Need vĂ€ljasurnud eesti kĂŒlad, kuhu ei vii enam ĂŒhtegi bussi ja kust veel vĂ”ib-olla mĂ”ni vanainimene jalgrattaga, mida pole ka kĂŒmme aastat parandatud sest mehi enam ei ole, kĂ€rutab lĂ€himasse poodi, mis asub kĂŒmne kilomeetri kaugusel. Ja kuhu aeg-ajalt satub mĂ”ni lapselaps, kes ka kohe sealt pĂ”geneda tahab, kuigi teda on nii kaua oodatud ning kes tahab tegelikult saada pruuniks 2. juuniks ja vanaisa-vanaema on ka kallid. Aga see naaberkĂŒla pidu, mis siiski toimub mingil imevĂ€el veel – ei toimugi kĂ”ik pealinnas – on sel Ă”htul kindlasti veel kallim, sest ta on noor. Kui palju meil on noortele kaugetes kĂŒlades kohta, vĂ”imalust, vĂ€ljakutset? Minu arvates on see ĂŒks kĂ”ige tĂ€htsamaid kĂŒsimusi praegu Eesti jaoks.”

Eeva Talsi ĂŒtles samas saatesarjas Vahur Kersnale, et vĂ”ib-olla on loo edu taga eestlaste maalĂ€heduse tunne, mis meie sees on. “Minagi olin lapsepĂ”lves maal vanaema ja vanaisa juures, meil olid loomad ja see on mĂ€lestus, mis jÀÀb alatiseks hinge. VĂ”ib-olla tuli see ka selles laulus vĂ€lja, kuigi mina ju sĂ”nu ei kirjutanud, vaid Kristiina Ehin.”

“Me [Curly Strings] saime need sĂ”nad, meile need vĂ€ga meeldisid, mĂ€ngisime seda, rahvas vĂ”ttis selle vastu ja see hakkas oma elu elama,” lausus Talsi.

Kuula Raadio 2 “Aastahitt 2014” vĂ”itja vĂ€ljakuulutamist (telefoniintervjuu Eeva Talsiga):

MÜÜGILE JÕUDIS KOGUMIKPLAAT “EESTI HÜMN”

MĂŒĂŒgile on jĂ”udnud kogumik “Eesti hĂŒmn”, kus paljud tuntud muusikud kannavad ette meie riiklikku hĂŒmni, vĂ€ga erinevates stiilides ja versioonides. Iial ei vĂ”i ju teada, millal mĂ”ni pidulikum sĂŒndmus toimub, kus peaks hĂŒmni mĂ€ngima ja siis on endale meeldiv versioon kohe kĂ€epĂ€rast vĂ”tta.

170 aastat tagasi saksa pĂ€ritolu helilooja Friedrich Paciuse (kes elas suurema osa oma elust Soomes) poolt loodud laulu esitavad teiste hulgas Eesti KaitsevĂ€e Orkester koos Rahvusmeeskooriga Peeter Saani juhatusel, Tallinna Ülikooli Meeskoor Indrek Vijardi juhatusel, Brad Jurjens, Boogie Company, TĂ”nu Timm, Liisa Uukkivi, Merit MĂ€nniste, Artjom Savitski, Kaari Sillamaa Muusikateatri Lastekoor Hille Savi juhatusel, Alen Veziko, MĂ€rten MĂ€nniste, Bombillaz ja Peeter Kaljuste.

Eestikeelsed sĂ”nad kirjutas soomlaste “Maamme” laulule Johann Voldemar Jannsen aastal 1869, mil see ka esimesel ĂŒldlaulupeol ette kanti. Laul sai sedavĂ”rd populaarseks, et pĂ€rast Soome ja Eesti iseseisvumist kinnitati see mĂ”lema riigi hĂŒmniks.

Kuula Merit MĂ€nniste versiooni:

Katkendeid plaadilt “Eesti hĂŒmn”:

MÜÜGILE TULEB KOGUMIK “EESTI HÜMN”

Peatselt ilmub kogumik “Eesti hĂŒmn”, kus paljud tuntud esitajad kannavad ette meie riiklikku hĂŒmni, vĂ€ga erinevates stiilides ja versioonides. Iial ei vĂ”i ju teada, millal mĂ”ni pidulikum sĂŒndmus toimub, kus peaks hĂŒmni mĂ€ngima ja siis on endale meeldiv versioon kohe kĂ€epĂ€rast vĂ”tta.

170 aastat tagasi soome helilooja Friedrich Paciuse poolt loodud laulu esitavad teiste hulgas Eesti KaitsevĂ€e Orkester koos Rahvusmeeskooriga Peeter Saani juhatusel, Tallinna Ülikooli Meeskoor Indrek Vijardi juhatusel, Brad JĂŒrjens, Andrus Kasesalu ja Boogie Company, TĂ”nu Timm, Liisa Uukkivi, Merit MĂ€nniste, Artjom Savitski, Kaari Sillamaa Muusikateatri Lastekoor Hille Savi juhatusel jpt. Eestikeelsed sĂ”nad kirjutas soomlaste “Maame laulu”-le Johann Voldemar Jannsen aastal 1869, mil see ka esimesel ĂŒldlaulupeol ette kanti ning laul sai esimese Ă€rkamisaja Eestis sedavĂ”rd populaarseks, et pĂ€rast iseseisvumist kinnitati ta nii Soome kui ka Eesti riigi hĂŒmniks.

VĂ€ike stiilinĂ€ide kogumikult meie kitarrivirtuoosi Brad JĂŒrjensi versioonist:

NÄOSAATE VÕITJA KALLE SEPP AVALDAB JÄRGMISEL REEDEL DEBÜÜTPLAADI “MÄNG”

Telesaate “Su nĂ€gu kĂ”lab tuttavalt” mullune vĂ”itja Kalle Sepp on koos ansambliga Locomotiiv saanud valmis debĂŒĂŒtalbumi “MĂ€ng”, mis ilmub ametlikult jĂ€rgmise nĂ€dala reedel, 13. oktoobril.

Plaadi esitluskontserdid, kus astub erikĂŒlalisena ĂŒles TĂ”un ehk TĂ”nu Timm, toimuvad 13. oktoobril Tallinnas, lokaalis Kivi Paber KÀÀrid ja 20. oktoobril Tartus, Athena keskuses. Pileteid saab osta 311.ee veebipoest.

Kuula albumi nimilugu “MĂ€ng”: